Vesijahutusega trenn

...eieiei, see pole hambaarsti juures, vaid ikka jooksutrenn oli vesijahutusega, kus täna sai ikka mõnusalt märjaks! Autosse astudes tulid mõned piisad, aga mida Vooremäele lähemale, seda tumedamaks pilved läksid ja seda tugevam sadu hakkas. Nonii, olime jõudnud oma treeningkohta ja pidime tõdema, et see asus justkui vihmapilve epitsentris. Lootsin, et ehk sääsed vihmaga ei pure ja kallale ei tule. Aga vale mõte! Neile meeldis isegi vesi. Ja on teised alles pirakad - kuulsin oma töökaaslaselt Siirilt (tervitused sulle, kui sa seda loed)Tallinnast, et neil selliseid suuri elukaid ei ole aga vaat meil siin lõunas suisa troopika ja sääsk muudkui kasvab.
Hüppasime autost välja ja heitsime pikemad riided seljast, sest meil siin on ju troopika :) Täna plaani järgi on tõusude jooks (6x500m), mis tähendab seda, et pulsi kõverad on suured ja pulss läheb vahel üsna kõrgeks (eriti tõusude lõpuks - minul kuni 172 L/min). Niisiis alustasime soojendusega ja esimese 10 minutiga olin märg.
Tõusud võtsin esmalt veidi vaiksemalt, sest täna oli väga mõnus joosta. Dušš, mida kogu aeg taevast kaela sadas oli tõeliseks jahutuseks ja seega sai trenninimeks täna vesijahutusega trenn. Jooksime mõnuga, sest ega iga päev sellist lirtsuvat idülli ei koge :D Ja oh seda imestust - selgus, et me polnud ainukesed, kes metsas vihmaga lirtsuval rajal traavisid. Treeninguks on Vooremägi üks väga ilus koht, reljeef on hea ja kunagi ei lähe igavaks.
Tõusud võetud, siis veel väike rahulik lõdvestus ja lirts lärts auto poole tagasi. Tossud olid küll niiiii koledalt mustad ja lirtsuvad aga oligi aeg neid veidi puhastada ja pesta (NB aga mitte pesumasinas, tootja ei soovita).
Mõnusalt rahulolev treenija :)