Hooaja esimene triatlon ... olen valmis

Nonii... ehk et esimene triatloni võistlus tähendab seda, et mul on plaanis veel mõni läbida, aga esialgu on see vaid mõte, küll ma siis teada annan, kui tegudeks läheb. Ehk tulete raja äärde kaasa elama või mis iganes.
Oma eelmise aasta postituses lubasin päevikut pidada ja kõik aktiivse tegevuse kirja panna. Pidasin sõna. Samas ei mõelnud ma, et ainult minu lubadusest kirja panna on vähe. Nimelt oma eelmised andmed sisestasin ma oma arvutisse, mis otsustas 31 detsembril sussid püsti visata ja emaplaat ei funktsinud enam. Hetkel on kogu mu info seal, kuid tarkade iti meeste abiga ehk sealt kord ka kätte saan (juba proovitud värk, sest tööasjad ei kannata oodata poolt aastat, need andmed pidin kohe kätte saama).
Niisiis on mul hetkel esitada andmed 1 jaanuarist kuni 30 juunini.
Niisiis loen oma armsast roosast märkmikust järgmist:
JOOKS: 509 km
Ratas: 410 km (mida on vähe, aga arvan, et 14 km läbimiseks täiesti piisav) ja muidugi tuleb kilomeetreid järjest juurde
Ujumine: 3 km (seda ka vähe, aga noh elame üle)
Põhisuund on ikkagi pikamaajooks ja huvi on nüüd poolmaratonid. Augustis tuleb Tallinnas esimene ära proovida.
Mis veel... ega ma kõike saa ju siin kirja panna....konkurentidele ei saa kõike kaarte ka lagedale tuua.
Ootan tugevat konkurentsi ja mida raskemini see naiste esikoha kaitsmine on, seda magusam on hiljem võit. Ja asja tuleb mõistusega võtta, ikkagi sõprade vaheline mõnus võistlus.
Aga ootan põnevusega võistlust ja loodame, et Peipsi sel päeval ei vahuta ja kee, sest lainetust ei soovi ilmselt mitte keegi osalejatest.
Terviseks siis!

Vesijahutusega trenn

...eieiei, see pole hambaarsti juures, vaid ikka jooksutrenn oli vesijahutusega, kus täna sai ikka mõnusalt märjaks! Autosse astudes tulid mõned piisad, aga mida Vooremäele lähemale, seda tumedamaks pilved läksid ja seda tugevam sadu hakkas. Nonii, olime jõudnud oma treeningkohta ja pidime tõdema, et see asus justkui vihmapilve epitsentris. Lootsin, et ehk sääsed vihmaga ei pure ja kallale ei tule. Aga vale mõte! Neile meeldis isegi vesi. Ja on teised alles pirakad - kuulsin oma töökaaslaselt Siirilt (tervitused sulle, kui sa seda loed)Tallinnast, et neil selliseid suuri elukaid ei ole aga vaat meil siin lõunas suisa troopika ja sääsk muudkui kasvab.
Hüppasime autost välja ja heitsime pikemad riided seljast, sest meil siin on ju troopika :) Täna plaani järgi on tõusude jooks (6x500m), mis tähendab seda, et pulsi kõverad on suured ja pulss läheb vahel üsna kõrgeks (eriti tõusude lõpuks - minul kuni 172 L/min). Niisiis alustasime soojendusega ja esimese 10 minutiga olin märg.
Tõusud võtsin esmalt veidi vaiksemalt, sest täna oli väga mõnus joosta. Dušš, mida kogu aeg taevast kaela sadas oli tõeliseks jahutuseks ja seega sai trenninimeks täna vesijahutusega trenn. Jooksime mõnuga, sest ega iga päev sellist lirtsuvat idülli ei koge :D Ja oh seda imestust - selgus, et me polnud ainukesed, kes metsas vihmaga lirtsuval rajal traavisid. Treeninguks on Vooremägi üks väga ilus koht, reljeef on hea ja kunagi ei lähe igavaks.
Tõusud võetud, siis veel väike rahulik lõdvestus ja lirts lärts auto poole tagasi. Tossud olid küll niiiii koledalt mustad ja lirtsuvad aga oligi aeg neid veidi puhastada ja pesta (NB aga mitte pesumasinas, tootja ei soovita).
Mõnusalt rahulolev treenija :)