Aeg möödub nii ruttu, et alles see oli, kui ma hommikul iseendaga võitlesin ja sisendasin endale, et see, mis kohe juhtuma hakkab, on põnev. No esimesed 20 km küll polnud, kui teiste sabas pidi kogu aeg konutama. Aga hiljem mõtlesin, et oleks seda jõudu rohkem olnud.... Sellel aastal on lund taaskord rohkelt antud ja see, kes suusatada pole saanud, pole küll ühtki vabandust (kui muidugi suusad on :) )
Talv on ikka omanäoline ja annab tüütu lumelükkamise kõrvale ka midagi hingele - kes on käinud kargel talvepäeval metsavahel suusatamas, see peaks aru saama, mida ma silmas pean :)
Oleme Marikaga käinud maratonirajal mitmeid kordi ja ka kõik vägevad sõidud kirja pannud spordikeskuses (seal, kus maratoni rada oma lõpu saab - Elva lähedal). Ootusärevus kasvab ja seekord on ilm välja valinud ilmselt üsna krõbeda kingituse nendele, kes starti lähevad.
Olen ka igatahes 63 km stardis ja oma vägeva sõidu teen ma igatahes.
Päris optimistlik osaleja nr. 3199 :)
