nonii, ei teagi millest kohe alustada,
võibolla sellest, et vahepeal on aeg kulunud nagu kevadine lumi ja ma pole isegi jõuludest kirjutanud. Kas see oli juhus, aga igatahes taevataadike oli sel talvel lumega eriti lahke. Ja suusatama minnes võis rahuliku südamega ka juba päevi valida, kas lähen täna või homme, ehk siis millal on paremad tingimused ja ka pikemaid plaane teha. Sai nii mõnigi kord ka Kekkose rada proovida ja metsa nautida (enne pidi muidugi mäest üles rühkima). Aga tasub endaga kaasa kutsuda kaaslasi, kes pole sinust väga üle, ehk et jõuab ka loodust vaadata ja saab ka mõne sõna vahetada :D Suusatamine on üks hiiglama hea tegevus!
Veel tegudest, millega hakkama saime, nimelt
võtsime veidi vaevaks ja puhastasime aiatagust metsa (kuigi pole oma), siis suvel hea sealt läbi käia jõe äärde. Lapsed tundsid mõnu lõkkest ja selle surkimisest toigastega, mis otsast põlema läksid ja lõkkest välja tõstes mõnusalt suitsesid. Jõe jää oli ka nii paks, et mootorsaag ei võtnud seda läbigi. Igal juhul oli seda hea teada, et jõejääl kõndimine on turvaline. Ja et lastel veel lõbusam oleks, võtsid nad välja ka muuks otstarbeks või suvel kasutatavad mänguasjad: Helari leidis oma armsa kollase auto, mille seljas ta uljalt metsakallakust alla tuhises, rohkem muidugi uperkuuditas aga vahva ikkagi. Helen muidugi oli kurb, et ta ise enne selle peale ei tulnud (nagu neil ikka, et kes ees see mees) aga siis tuli tal meelde, et me olime just kodust titavanni kaasa võtnud (see vann, kus ilmselt me kõik oleme kord sees sulistanud, mida hiljem täiustati erinevate variantidega). Sellega oli igati äge künkast alla lasta, isegi venna tundis kadedust.
Ootan juba pikisilmi jooksurajale naasmist. Lindijooks on nüri ja eriti veel siis kui ta sulle tahab ise dikteerida, millise kiiruse ja kaldega treenid. Nimelt viskab ta ennast lihtsalt errorisse ja kui sa ei vaata kaua oled treeninud, siis alga aga otsast peale. Ja jonnib nagu laps. Ja ega maaletoojad ise ka ei ole kursis kui häda käes. Kui ise ikka seda fucking manuali läbi ei loe ja eksperdiks ei saa, siis oledki mudas :P. Aga väike avajooks on siiski juba tehtud.... mööda Eesti Rahva Muuseumi uhkest aiast avaruste poole...
Kevade võtsin vastu puhaste akendega ja mõnusalt Marikaga kohvi juues. Aknalaual ootavad seemned idanemist musta mulla peal ja kirsioksad vees, et oma roosakasvalged nupud avada ja särada!
